Ajalugu

Võru Baptisti Kogudusele pandi alus priikoguduse vendade (Eesti Jeesuse Kristuse Evangeeliumi Usuühingute Liidu ehk priilaste) poolt. Prii vennad Jaan Paidarsson, A. Konsa ja Niokopensius kuulutasid esmakordselt evangeeliumi Võrus 1901. aastal.

Johan Kroon

Johan Kroon

Johann Kroon (kellest sai koguduse esimene karjane) sündis 1872. a. Nursi vallas. Ta tuli 1906.a. aprillis tagasi Võrumaale. Ta oli noore mehena peale sõjaväeteenistust otsinud tööd Venemaal, Soomes ja Saksamaal. Jumala arm ilmus talle Saksamaal (sai päästetud) Hamburgis aiandust õppides. Võrus ei leidnud ta endale kohe mõttekaaslasi usuteel, kuna vabakoguduslikku tööd siin polnud. Luteri kirikus käies tutvus ta vöörmündri tütre Adele Tiibergiga, kellega ta abiellus. Neile sündis viis last, kaks poega ja kolm tütart. Üks poeg ja tütar surid varakult.

1910. a. septembris tuli Tartust vend K. Teriman Võrru evangeeliumi kuulutama. Ta sai nädalaks üürida Bosseihotski saali. Kuulutatud sõnum oli väga haarav ning palju inimesi tuli koosolekutele. Vastuseis tekkis kirikuõpetaja poolt, kes pühapäeval kutsus kantslist inimesi üles mitte minema nendele koosolekutele. Need vennad olevat hundid talle nahas. Seejärel lahkusid Johann Kroon ja veel mitmed inimesed kirikust. Vend Treiman üüris ühe ruumi koosolekute pidamiseks, makstes ette poole aasta eest. Kuid selles üüritud ruumis ei toimunud ühtki koosolekut, kuna ta ei saanud selleks luba.

1911. a. kevadel tuli Võru linna elama oma perega vend K. Mühlberg, kelle töö otsesel tagajärjel sai kogudus rajatud. Koosolekuid peeti salaja ühes ja teises kodus. Siis saadi ka ajutine luba politseiülemalt koosolekute pidamiseks. Nendel koosolekutel võtsid mitmed inimesed Jeesuse oma Päästjaks vastu. Koosolekud olid õnnistusrikkad – lihtsad jutlused ja uued laulud „Tallekiituse lauluraamatust“ äratasid inimesi. 1911. a. 22. juulil ristiti vend Mühlbergi poolt vend Johann Kroon ja kolm õde. See päev saigi koguduse sünnipäevaks. Vend Mühlberg töötas Võrus poolteist aastat, siis tuli tal lahkuda. Uus keisriülem keelas täielikult koosolekute pidamise.

1912. a. augustist sai koguduse karjaseks vend Johann Kroon. Johann oli vaikse kannatliku loomuga, kes rohkem mõtles kui rääkis. Koosolekuid peeti kodudes – õde S. Taube ja Jaan Krooni pool. Kogudust külastati paljude vendade poolt Tartust, Tallinnast, Otepäält, Venemaalt ja mujaltki. Juhtus ka seda, et politsei ajas rahva laiali. Tihti käidi maal 20-30 versta kaugusel Jumala Sõna kuulutamas. Johann Kroon hakkas ehitama endale maja Liiva tänavale, kus oleks ka ruum kogudusele koosolekute pidamiseks. Kahe aastaga sai maja esimene korrus valmis, kuid ta pidi selle kohe välja üürima võlgade tasumiseks.

1914.a. oli koguduses 15 liiget. Algas I Maailmasõda. Augustis 1914. mobiliseeriti Võrust tuhat meest, nende hulgas ka Johann Kroon. Vend võttis omale relvaks kaasa Uue Testamendi, püssi ei lubanud südametunnistus võtta. Teda viidi Petrogradi kaudu Soome.

1918.a. augustis saabus Johann Kroon tagasi oma pere juurde. Usklikud koguti jälle kokku. Vend Kroon jätkas oma maja teisele korrusele palvela ehitamist, mis saigi valmis 1918.a novembris. Kogudus kasutas seda ruumi kuni 1936. aastani.

1918.a. 15. detsembril algas Võrus enamlaste hirmuvalitsuse aeg, mis kestis kuni 1919.a. 01. veebruarini. Sellel perioodil vangistati ja tapeti inimesi. Veebruaris sai vend Kroon loa koosolekute pidamiseks. Et sõjaliin seisis kaua aega Võrus, oli palvela Liiva tänaval sõduritele suureks jõuallikaks. Nii sai väike Võru kogudus tuntuks üle Eesti. Täielik vabadus koosolekuid pidada ja evangeeliumi kuulutada saabus koos Eesti iseseisvusega. Kuni 1921.a. kuulus kogudus priikoguduste hulka.

1921.a. konverentsil Pärnus liitus Võru kogudus Eesti Baptisti Liiduga. Koguduses oli siis 21 täisõiguslikku liiget. Sellel perioodil aitas koguduses tööd teha vend P. Miilius. Ta juhtis laulu- ja mängukoori, mille Peeter Võsu oli 1912.a. alustanud. Tööd tehti Räpinas, Lintes, Peril, Vastseliinas, Antslas ja mujal. 1925. a. eraldati kogudusele surnuaias maatükk luteri ja juudi surnuaia kõrval.

1932.a. kutsuti kogudust juhtima vend Peeter Koosa Tartu Kolgata kogudusest, kes kolis oma perega Võrru elama. Pühapäevakooli juhiks oli õde Alide Punt. Laulu- ja mängukoori juhtis L. Adler. 1936. a. hakkas kogudus kogunema Jüri tn 40. Sellel ajal oli koguduses täisõiguslikke liikmeid 45 (kaasaarvatud osakonnad Räpinas ja Vastseliinas).

1938.a.-1940.a. oli koguduse karjaseks vend Vardja.

1939. a. 18. jaanuaril suri Johann Kroon. Ta maeti 21. jaanuaril Võru kalmistule vend Johannes Lipstoki poolt. Kalmistul laulis koor. Venda oli tulnud saatma hulgaliselt sõpru ja tuttavaid.

1940. a. septembrist täitis nimeliselt koguduse juhatamise ülesandeid vend Jaan Kroon, kuid sisuliselt aitas teda selles vend Peeter Koosa. Saksa okupatsiooni viimasel perioodil võeti koguduselt palvela ning sinna paigutati sõjaväelased. Koguduse koosolekuid peeti korterites.

Jüri tn palvemaja

Jüri tn palvemaja

1944. a. Nõukogude võimu tulekuga pakuti kogudusele tagasi – oma endist palvelat või endist nelipühi koguduse ruumi. Kogudus valis palvelaks endise nelipühi koguduse ruumi Jüri tn. 23.

1948. a. – 1951.a. oli koguduse karjaseks vend Rudolf Sülluste, kes käis Haapsalust Võrru.

1951. a. sai karjaseks vend Hugo Kasak. 1960. a. ostis kogudus maja (Leegeni tn 27),

Palvela 1960

Palvela 1960

mis ametlikult sai vormistatud kahe isiku (koguduse liikme) nimele. Koosolekuid hakati pidama ühes väikeses toas.

1965.a.-1967.a. oli karjaseks vend Karl Mõtus. Vend suri 1967.aastal.

Paldor Teekel
Paldor Teekel

1967.a. valiti uueks karjaseks vend Paldor Teekel. Vend Paldor Teekeli ajal vabanes järkjärgult maja elanikest ning koosolekute saali laiendati kahel korral. Kogudusega liitusid mitmed sakslaste perekonnad, nende hulgas Abram Volf. Sel perioodil kasvas koguduse liikmete arv üle saja.Vend Paldor Teekel lahkus Võrust 1974. a. seoses tööle asumisega Tallinna Kalju kogudusesse.

1975.a. määrati EEKB liidu käskkirjaga koguduse karjaseks vend Paul Himma. Sel perioodil ostis kogudus Tartu Saalemi koguduse toetusel viimase osa Leegeni 27 majast.

1980. a. valiti karjase abilise ametikohale vend Udo Rips Tartu Kolgata kogudusest.

1987. a. valiti koguduse karjaseks vend Toivo Teekel .

1990.a. Palvela sai ametlikult vormistatud koguduse nimele. „Kokla“ abiga ehitati uus kõrvalhoone ja maja väline ilme sai praeguse kuju.

(Koostas ajalooliste materjalide põhjal Toivo Teekel 2007.a.)